HEA TEADA

Kooskõlastatud Eesti Kaubandus- Tööstuskoja, Eesti Autoettevõtete Liidu ja Eesti
Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga ning kinnitatud EEA juhatuse otsusega
27.02.2007.
1. ÜLDIST
1.1. Käesolevate autokaubaveo üldtingimuste eesmärgiks on:
1.1.1.anda seadustega reguleeritud protsessidele tõlgendusi neis osades, kus erinevate
tõlgendamiste võimalus on olemas, sealhulgas:
· lepingujärgse vastutuse tekkimine osapoolte vahel;
· veose eest vastutuse ülemineku (kaubasaatja-vedaja) aja ja koha kohta veoahelas;
· erinevate tegevuste „mõistliku aja“ konkretiseerimine (sealhulgas laadimis- ja veoajad);
· luua arusaam terminoloogiast.
1.1.2. reguleerida protsesse veoahelas, mida seadusandlusega ei ole reguleeritud
1.2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis kehtivad käesolevad tingimused.
1.3. Käesolevad tingimused on koostatud lähtudes alltoodud seadusandlikest
regulatsioonidest:
1) Veolepingu sõlmimise hetkel kehtivast Võlaõigusseaduse redaktsiooni nõuetest,
2) Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) nõuetest,
3) teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusest nr. 81 ja muudatustest 29.
augustist 2002. a määrusega nr. 56 kehtestatud “Autoveol veose laadimise ja kinnitamise
eeskirjadest” ja Euroopa Liidu veoste ohutuse tagamise standardist CEN 12195-1:2003 (E),
ja on vastavuses veo toimumise hetkel kehtivatele Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni
Üldtingimustega.
1.4. Käesolevates autokaubaveo üldtingimustes käsitlemata valdkondades kehtivad punktis
1.3. loetletud regulatsioonid ning muud normatiivaktid.
2. MÕISTED
2.1. Saadetis
Saadetise all mõistetakse ühest lähtekohast ja ühelt kaubasaatjalt ning ühte sihtkohtaja ühele
saajale, ühe veokirjaga saadetud kaupa, mis on laaditud ühte sõidukisse.
2.1.1. Pakkeühik
Pakkeühik on veopakendis lahutamatu kauba kogus.
2.1.2. Veopakend
Veopakend on kauba käsitlemise lihtsustamiseks ja veose ohutuse tagamiseks veoprotsessil.
Veopakend peab võimaldama kauba kohtkindlat kinnitamist kaubaruumis.
2.1.3. Pisipakk
Pisipakiks loetakse saadetist, mille kogukaal ei ületa 35 kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust.
Pisipaki pakkeühiku pikkus ei ületa 2 m ja pikkus + ümbermõõt ei ületa 3 m.
2.1.4. Pakisaadetis
Pakisaadetiseks loetakse saadetist, mille kogukaal ei ületa 99 kg ning mis koosneb maksimaalselt kolmest pisipakist.
2.1.5. Väikesaadetis
Väikesaadetiseks loetakse saadetist, mille arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja üldjuhul teostatakse vedu ümberlaadimisega.
2.1.6. Osakoorem
Osakoormaks loetakse saadetist, mille arvestuslik kogukaal on 2500 kg või enam ning millele lisaks mahub ja on võimalik laadida sõidukisse ka teisi saadetisi ja üldjuhul teostatakse vedu ilma ümberlaadimiseta.
2.1.7. Täiskoorem
Täiskoormaks loetakse saadetist, mis täidab kogu kaubaruumi, on antud veovahendi jaoks maksimaalselt lubatava kaaluga või kaubasaatja maksab kogu kaubaruumi kasutamise eest. Vedu teostatakse üldjuhul ilma ümberlaadimiseta.
2.1.8. Konsolideeritud (ühitatud) saadetis
Konsolideeritud (ühitatud) saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades.
2.2. Saadetise arvestuslik kogukaal
Saadetise arvestusliku kogukaalu arvestamise aluseks on suurim alljärgnevatest näitajatest: – saadetise brutokaal (saadetise kaal pluss pakend ja transportimise abivahend) – 1 m3 (Cbm) = 333 kg – 1 ldm (kaubaruumi jooksev laadimismeeter) =1850 kg
2.3. Laadimiskoht
Laadimiskohaks loetakse veokirjas märgitud aadressi, kus toimub saadetise peale- või mahalaadimine.
2.4. Laadimine
Laadimine hõlmab saadetise peale- ja mahalaadimist sõiduki külgedelt ja tagant. Pealelaadimiseks loetakse saadetise laadimist sõidukisse laadimiskohas mitte kaugemalt kui 6 meetrit sõidukist, õiget paigutamist ja kinnitamist koormas. Mahalaadimiseks loetakse saadetise laadimist sõidukilt ja selle asetamist sõiduki kõrvale või estakaadile kuni 6 meetri kaugusele.
2.5. Laadimisaeg
Laadimisaega arvestatakse hetkest, kui sõiduk saabub laadimiskohta ja vedaja annab saatjale üle veokirja eksemplari või teavitab sõiduki saabumisest laadimisele. Laadimisaeg lõpeb, kui veos on peale- või mahalaaditud ja juhile on tagastatud allkirjastatud veokirja eksemplar, vajadusel on üle antud muud veo teostamiseks vajalikud dokumendid ja sõiduk on valmis ärasõiduks (st. furgoon on suletud, tent kinnitatud ning vajadusel plommitud).
2.6. Sõiduk
Sõiduk on auto või haagis, millega teostatakse kaubavedu.
2.7. Kaubaruum
Kaubaruum on sõiduki osa, kus veetakse kaupa. Kaubaruum on osa sõidukist või eraldiseisev ruum (näiteks treiler, haagis, konteiner), kuhu paigutatakse ja kinnitatakse kaup veo ajaks.
2.8. Kaubasaatja
Kaubasaatja on isik, kes tellib veoteenuse ja on vastutav veoraha tasumise eest.

3. VEOLEPING. LEPINGU SÕLMIMINE JA VEOTEENUSE TELLIMINE
3.1. Lepingu sõlmimisel lähtutakse üldjuhul Võlaõigusseaduse üldosa §§ -des 9 ja 10 kajastatud viisil pakkumus- nõustumus (ofert-aktsept) vormis.
3.2. Nõustumuse (aktsepti) esitamisega ja selle kättesaamisega vedaja poolt loetakse leping sõlmituks koos sellega kaasnevate kohustustega lepingupoolte poolt.
3.3. Veotellimus loetakse nõustumuseks (aktseptiks) juhul, kui ta vastab pakkumusele (oferdile) või eelnevalt kokkulepitud pikaajalise lepingu tingimustele, vastasel korral loetakse tellimus uueks pakkumuseks (vastuoferdiks).
3.4. Uue pakkumuse (vastuoferdi) korral loetakse veoleping sõlmituks saades esitatud veotellimusele kinnituse või saadetise veoks vastuvõtmisel.
3.5. Tellimus peab olema esitatud kirjalikult taasesitamist võimaldaval kujul ja sisaldama järgmiseid andmeid:
1) saatja firma, aadress, telefon, kontaktisik;
2) andmed laadimiskoha kohta: – pealelaadimiskoht, aeg, kontaktisik ja telefon; – mahalaadimiskoht, aeg, kontaktisik ja telefon;
3) andmed saadetise kohta: – kirjeldus ja pakendi liik, – ohtlike kaupade puhul ÜRO number ja pakendigrupp (selle olemasolul); – pakkeühikute arv; – kauba brutokaal või kauba koguse väljendus teistes mõõtühikutes; – muud tingimused kauba käsitlemise kohta; 4) märge veotasu maksmise kohta;
5) lunaraha kokkuleppe korral lunaraha suurus;
6) juhised kauba võimaliku tollivormistuse ning muude kaubaga seotud ametlike toimingute kohta;
7) eritingimused sõidukile (temperatuuri nõudmised, erinõuded ohtliku saadetise korral, tagaluuktõstuk, küljelt laetav, jne.). Kaubasaatja vastutab esitatud andmete õigsuse eest ja peab lisama veokirjale vajalikud ekspordidokumendid ja/või saadetistega liituvad dokumendid ja/või juhendid.
3.6. Juhul, kui kaubasaatja soovib, et vedaja vahendab saadetisele veosekindlustuse, tuleb vastav soov selgelt välja tuua tellimuskirjas. 3.7. Veolepingu sõlmimist kinnitab kaubasaatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri või samaväärset juriidilist jõudu omaval viisil muu allkirjastamine kasutades infotehnoloogilisi vahendeid.
3.8. Veoleping eeldab vaba ja ilma takistuseta liiklustingimusi ja seda, et vedu on võimalik teostada sõidukõlblikel ja vajalikku kandevõimet omavatel teedel.
3.9. Alljärgnevad saadetised võetakse vedamiseks vastu ainult erikokkuleppe (lepingu) alusel:
1) hinnalised esemed;
2) saadetised, mille veokorralduseks, laadimiseks või kinnitamiseks on vaja spetsiaalseadmeid või turvalahendusi;
3) saadetised, millel pakend puudub või pole piisav;
4) saadetised, mis võivad teisi saadetisi kahjustada;
5)saadetised, mille kõrgus on üle 2 meetri või pikkus üle 6 meetri või laius üle 2,40 meetri;
6) saadetised, mida ei saa vedada koos teiste saadetistega, kuigi kogused ja marsruut seda võimaldaks;
7) saadetised, mis põhjustavad tavalisest erinevat koormusjaotust (telje koormus, raskuskeskme asukoht jms.);
8) elusloomad;
9) taimed;
10) temperatuuride kõikumise suhtes tundlikud kaubad;
11) saadetised, mis kuuluvad ohtlike ainete klassi;
12) saadetised, mille puhul lepitakse kokku laadimise ja kohaletoimetamise tähtaeg (ajalubadus).
13) konsolideeritud saadetised;
14) postisaadetised;
15) saadetistega koos olevate dokumentide vedu (väljaarvatud seadusandlusega nõutud kohustuslikud dokumendid – nt. ohtliku saadetise dokumendid);
16) kõrgendatud riskiga saadetised (tubakas, alkohol, mobiilseadmed, IT-tehnika jms);
17) saadetised, mida ei ole võimalik veoprotsessis käsitleda tavapäraste kaubakäsitlusvahenditega (vastukaalutõstuk, lavasiirdekäru);
18) ravimid ja medikamendid.
3.10. Toiduainete ja ohtlike (ADR) kaupade veol rakendatakse kehtivaid toiduainete ja ohtlike (ADR) kaupade veo kohta antud eeskirju ja nendega seotud juhiseid.
3.11. Väljaspool tavapärast tööaega (tööpäeviti 8.00- 17.00) ja muude erivedude (s.h. kolimine, konteinerid jms.) puhul lepitakse veotingimustes kokku iga juhtumi korral eraldi.
3.12. Ajalubadusega vedu on siduv, kui vedaja on seda selgesõnaliselt ja kirjalikult taasesitamist võimaldaval kujul kinnitanud.
4. KAUBASAATJA KOHUSTUSED, VASTUTUS JA ÕIGUSED
4.1. Kaubasaatja peab looma tingimused saadetise üleandmiseks vedajale ja vastuvõtmiseks vedajalt, sealhulgas kindlustama juurdepääsu laadimiskohale, tagama juurdepääsutee sõidetavuse ja laadimiskoha vastavuse järgmistele nõuetele: – peatumise võimalus laadimiseks; – laadimisala peab olema kõva kattega, sileda pinnaga, ilma kaldeta ja astmeteta; – lastiruum peab jääma vedaja nägemisulatusse või peab olema tagatud sõiduki turvalisus jne.
4.2. Kaubasaatja on kohustatud hüvitama kõik kulud, mis tekivad seoses laadimiskohale juurdepääsuga (tasuline sissesõit, tasuline parkimine, saadetise loovutamiskulud tolliladudes, sadamates, raudtee- ja lennujaamades, muud maksud ja ametlikud kulud).
4.3. Veose pakendamine ja tähistamine (markeerimine)
Kaubasaatja peab veose selle liiki ja kokkulepitud vedamise viisi arvestades pakkima selliselt, et veos oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest ega põhjustaks vedajale kahju.
4.3.1. Saadetise pakend peab võimaldama saadetise vedu koos teiste saadetistega, st. saadetis ei tohi kahjustada teisi saadetisi ja sõidukit ning peab võimaldama saadetisele laadida teisi saadetisi kogu kaubaruumi kõrguse ulatuses, kui ei ole tegemist täiskoormaga või kokkulepitud teisiti.
4.3.2. Saadetise iga pakkeühik peab olema kaubasaatja poolt pakendatud transpordikõlbulikku pakendisse nii, et see võimaldab saadetise kinnitamist kaubaruumis ning kindlustab kauba säilimise laadimisel ja veol. Samuti peab pakend tagama koorma püsimise sihtkohani ja välistama koorma raskuskeskme nihkumise. Väikesaadetised, mis oma omadustelt on paigaldatavad standardsetele kaubaalustele, peavad olema neile paigaldatud. 4.3.3. Saadetise iga pakkeühik peab olema kaubasaatja poolt tähistatud ning sisaldama selgelt loetavat teavet saadetise identifitseerimiseks alljärgnevate andmetega:
1) saatja identifitseerimiseks vajalikud andmed
2) mahalaadimiskoha (vajadusel saaja) identifitseerimiseks vajalikud andmed ja aadress;
3) rahvusvaheliselt tunnustatud hoiatusmärgid;
4) sõnades väljendatud hoiatus;
5) pakkeühiku kaal;
6) pakkeühiku number;
7) vajadusel pakkeühiku mõõtmed. Tähistamine ei ole vajalik täiskoorma veol ühelt kaubasaatjalt ühte mahalaadimiskohta ühele saajale.
4.4. Osa- ja täiskoorma laadimis- ja kinnitamiskohustus on kaubasaatjal, saadetise üleandmine toimub kaubaruumis. Üldjuhul on vedaja kohustuseks viibida laadimise juures. Vedaja võib abistada kauba- saatjat laadimisprotsessil, sellisel juhul tegutseb ta kaubasaatja nimel ja vastutusel.
4.5. Vedudel tenttreileriga on vedaja kohustatud avama trossid, ported, kaubaruumi külje- ja tagaluugid ning vajadusel tõstma üles tendi külgedelt ja/või tagant. Kui saadetist ei ole võimalik laadida ilma treileri tendi mahavõtmiseta, on kaubasaatja kohustatud eemaldama ja tagasi paigaldama tenttreileri katuse, raamistiku ning tendi, sealjuures järgides vedaja instruktsioone.
4.6. Kaubasaatja peab laadimise teostama veohinna sisse arvestatud maksimaalse laadimisaja piires ühe sõiduki kohta alljärgnevalt (aluseks arvestuslik kogukaal): pakisaadetis kuni 10 min väikesaadetis kuni 20 min. Kui laadimine kestab kauem, fikseeritakse see veokirjas ning iga järgnev alustatud 15 min kuulub eraldi tasustamisele. Osa- ja täiskoormate puhul: saadetis arvestusliku kogukaaluga 2,5 t – 5 t kuni 30 min saadetis arvestusliku kogukaaluga üle 5 -10 t kuni 45 min saadetis arvestusliku kogukaaluga üle 10 t kuni 45 min iga 10tonni kohta. Kui laadimine kestab kauem, fikseeritakse see veokirjas ning iga järgnev alustatud 30 min kuulub eraldi tasustamisele.
Laadides ühest laadimiskohast rohkem kui ühe saadetise, lähtutakse laadimisaja arvestamisel summeeritud arvestuslikust kogukaalust. 4.7. Kaubasaatja võib keelduda saadetise üleandmisest vedajale :
1) kui vedaja poolt temale valmis seatud sõiduk ei vasta kas kandevõime, tehnilise korrasoleku, kaubaruumi mahutavuse ja / või varustuse poolest tellitud sõidukile, välistades sellega veolepingus kokkulepitud tingimuste täitmise võimaluse;
2) kui sõiduk polnud valmis kokkulepitud kuupäeval, ajal ja kohas. Kaubasaatjal, kes lõpetab veolepingu märgitud põhjustel, on õigus kompensatsioonile temale tekitatud tõestatud materiaalse kahju eest, kuid mitte rohkem, kui kokku lepitud veotasu ulatuses juhul, kui vedajapoolne kohustuste mittetäitmine oli põhjustatud kaubasaatja kontrolli alla mittekuuluvatest asjaoludest. Kaubasaatjal on tellitud veo äraütlemisôigus kuni selle hetkeni, kui vedaja ei ole alustanud tellimuse täitmist. Kui vedaja on alustanud tellimuse täitmist ning tellimus tühistatakse, on vedajal õigus kompensatsioonile, mis katab tema põhjendatud kulutused, kuid mitte rohkem kui kokkulepitud veotasu.
5. VEDAJA KOHUSTUSED, VASTUTUS JA ÕIGUSED
5.1. Vedaja vastutus laadimisprotsessil. – Vedaja kontrollib saadetise välist seisundit, tähistust, pakkeühikute arvu ja võrdleb neid veokirjas esitatud andmetega. Juhul, kui ei ole võimalik kontrollida või andmed ei vasta veokirjas esitatule, siis vedaja teeb sellekohase põhjendatud märkuse veokirja kõigile eksemplaridele. – Pisipaki ja pakisaadetise laadimine toimub vedaja poolt, kusjuures nimetatud saadetised toimetatakse “käest kätte” kaubasaatja poolt näidatud kohale hoone esimesel korrusel. – Väikesaadetise laadimine toimub võimaluse korral vedaja poolt. Vedaja vastutab oma tegevuse eest kaubaruumis ja tagaluugil. Juhul, kui vedaja osaleb laadimisprotsessis väljaspool kaubaruumi, tegutseb ta kaubasaatja nimel ja vastutusel.
5.2. Vedaja peab tagama koormakinnitusrihmade olemasolu vastavalt standardvarustusele, arvestusega 1 koormakinnitusrihm igale aluse reale pluss viimasel real 2 koormakinnitusrihma. Juhul, kui saadetise iseloom nõuab spetsiaalseid kinnitusvahendeid või täiendavaid koormakinnitusrihmu, siis vastutab kaubasaatja nende olemasolu eest, kokkuleppel võib vedaja abistada täiendavate kinnitusvahendite hankimisel.
5.3. Vedajal on õigus valida saadetise transportimiseks sobiv sõiduk, kaubaruum ja veomarsruut ning vastavalt oma valikule vedada saadetis, kas otseveo korras või ümberlaadimisega.
5.4. Vedaja võib keelduda veoülesandest:
1) kui kaubasaatjal ei ole võimalik saadetist üle anda eelnevalt kokku lepitud ajal, kohas ja tingimustel ning vedaja keeldumine on õigustatud teiste ülesannete tõttu, mis ei luba tal antud saadetise vastuvõtmist edasi lükata või kui pole enam võimalik kinni pidada veolepingus toodud kohaletoimetamise tähtajast;
2) kui kaubasaatja ei kinnita vedaja poolt veokirjale tehtud märkusi.
Vedajal, kes lõpetab veolepingu nimetatud põhjustel, on õigus tehtud kulutuste hüvitamisele kuid mitte rohkem, kui kokkulepitud veotasu ulatuses juhul, kui saatjapoolne kohustuste mittetäitmine oli põhjustatud vedaja kontrolli alla mittekuuluvatest asjaoludest. 5.5. Kui saaja keeldub saadetist mahalaadimiskohal vastu võtmast on vedajal õigus nõuda kaubasaatjalt tehtud lisakulutuste hüvitamist.
5.6. Juhul, kui kaubasaatja soovib saadetise ümberadresseerimist veokilt maha laadimata, tähendab see uue veolepingu sõlmimist. Vedajal on õigus keelduda uue lepingu sõlmimisest ning ta võib nõuda saadetise mahalaadimist.
5.7. Juhul, kui vedaja märkab veotegevuse mistahes etapis, et saadetise kogukaal on suurem kui kaubasaatja poolt deklareeritud kogukaal, on tal õigus üleliigne koorem kaubasaatja kulul ja riskil viivitamatult maha laadida.
5.8. Juhul, kui veose kogukaal ei ületa normatiivaktidega lubatud arvestuslike kogukaalude piirnorme, kuulub kaubasaatja poolt veokirjas deklareeritud arvestuslikku kogukaalu ületava koorma vedu maksustamisele kahekordse tariifi järgi.
5.9. Kaubasaatja on kohustatud kompenseerima vedajale kõik trahvid ja lõivud, mis on vedaja käest sisse nõutud seoses kaubasaatja poolt saadetise kogukaalu ebaõige näitamisega või muu saadetise kohta antud ebaõige informatsiooniga.
5.10. Vedajal on õigus saadetis kaubasaatja kulul viivitamatult maha laadida ja lasta ladustada, kokku koguda või hävitada, kusjuures kaubasaatja kannab ka kõik tekkinud kulud, alljärgnevatel juhtudel: 1) juhul, kui veoprotsessis avastatakse koormas ohtlikke aineid või ohtlikke jäätmeid, millest vedajat enne koorma kaubasaatjalt vastuvõtmist ei olnud korrektselt informeeritud;
2) kaubasaatja pole varustanud vedajat kõikide ohtlike kaupade vedamiseks vajaminevate dokumentidega, sealhulgas – kui veokit või konteinerit veetakse teatud osas mööda merd – ka laevakompaniide poolt nõutavate pakenditõenditega;
3) ohtlike kaupade klassifikatsioon, pakkimine ja/või tähistamine on leitud olevat mittevastav nende vedu reglementeerivate normidega.
5.11. Vedaja keeldub kaubasaatja mistahes juhistest, kui need toovad kaasa sõidu aega ja – kiirust või autojuhi töö- ja puhkeaega sätestavate normide rikkumise.
6. VEO EEST TASUMINE
6.1. Juhul, kui teisiti ei ole kokku lepitud, siis tuleb veo ja veoga kaasnevate teenuste ja kulutuste eest tasuda saadetise üleandmise hetkeks.
6.2. Kaubasaatja, kui vedajale ülesande andja on kohustatud tasuma, sõltumata veotasu maksmise kokkuleppest, veo eest ja muud maksud juhul, kui saaja ei ole saadetist lunastanud või on keeldunud veotasu maksmisest või kui ta ei ole võimeline veo eest tasuma. Kiiresti rikneva või väheväärtusliku saadetise veokulud tuleb tasuda ettemaksu korras.
6.3. Juhul, kui tööülesanne, mille vedaja on vastu võtnud, katkestatakse vedajast sõltumatutel asjaoludel (nt. streik, tööseisak jms.), on vedajal õigus saada enda poolt tehtud töö ja kulutuste eest kompensatsiooni.
6.4. Veoraha arvestatakse igale saadetisele eraldi vastavalt arvestuslikule kogukaalule. Saadetise eest, mis nende erikuju või halva pakkekvaliteedi tõttu on raskesti laaditavad ja mille
puhul ei ole võimalik tavaline koorma komplekteerimine koos teiste saadetistega, arvestatakse veoraha kaubaruumi jooksva meetri järgi. 6.5. Veoraha arvestamisel võetakse aluseks saadetise reaalsed andmed.
6.6. Saadetise kogukaal, mille põhjal arvestatakse veoraha, ümardatakse alati ülespoole, kusjuures : pakisaadetis 1 kg täpsusega; saadetis arvestusliku kogukaaluga alla 1000 kg – täpsusega 10 kg; saadetis arvestusliku kogukaaluga üle 1000 kg – täpsusega 100 kg.
6.7. Lisatasud ja muud maksed
– Lisaks tegelikule veokulule nõutakse sisse eraldi muud veoga liituvad kulutused vastavalt kehtivatele hinnakirjadele või tegelikele kuludele (sealhulgas tasu täiendavate kinnitusvahendite eest ja tasu allkirjastatud veokirja tagastamise eest).
– Kui veetakse veoseid, mis kas täielikult või osaliselt sisaldavad ohtlikke aineid, siis selle eest on ette nähtud lisatasu.
– Laadimise aja ületamise eest nõutakse sisse ootetasu.
– Kirjaliku meeldetuletuse saatmine võib olla tasuline vastavalt vedaja hinnakirjale.
– Keelatud on kaubasaatja poolne tasaarvestus ka siis, kui kaubasaatjal on nõudeid vedaja vastu.
– Kõik mittetähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisel tekkivad kulutused kannab võlgnik.
– Juhul, kui nõude täitmise tähtaeg on saabunud, on võlausaldajal õigus tema valdusesse sattunud võlgniku vallasasju pandiga koormata.
6.8. Lunaraha. Vedaja võtab endale lunaraha sissekasseerimise üle järelvalvekohustuse ainult siis, kui selles on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud ja selle kohta on eraldi märge saadetise veodokumendil ja kui lunaraha summa ja makseviis on selgelt välja toodud ning määratletud. Vedajal on õigus nõuda selle eest lisatasu, samuti ka kõigi sellega seonduvate lisakulude katmist.
7. NÕUETE ESITAMINE Pretensioonide ja nõuete esitamisel lähtutakse Võlaõigusseaduse ja CMR konventsiooni poolt kehtestatud korrast. Nõuded tuleb esitada kirjalikult koos nõuet tõendavate dokumentidega. Nõuete rahuldamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest ja Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelistest lepingutest.

CMR konventsioon reguleerib rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid. Tänaseks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal.

CMR konventsiooni saab lugeda siin —- viide lingile http://www.eraa.ee/doc/cmr%20konventsioon.pdf

EEA/ELEA Üldtingimused (jõustus 01.01.2001)
Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on 2000.aasta 1.augustil kokku leppinud muuta ja täiendada eelnimetatud poolte vahel 1995. aasta 6.juunil kokkulepitud Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimusi 1998. aasta 1. juunist kehtivate Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimustega NSAB 2000 kooskõlla viimiseks. Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimuste kasutamine põhineb nende poolt 1995. aasta 6. mail antud nõusolekul. Käesolevad üldtingimused jõustuvad 2001. aasta 1.jaanuaril. Käesolevad üldtingimused tagavad kliendile kaitse vähemalt FIATA ekspedeerimisteenuste näidisreeglites (FIATA Model Rules for Freight Forwarding Services, 1996. a redaktsioon) sätestatud ulatuses.

SISSEJUHATUS
Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused sätestavad ekspedeerija ning kliendi õigused ja kohustused ning vastutuse transpordikonventsioonide, nagu CIM, SMGS, CMR, Haagi-Visby reeglid ning Varssavi konventsiooni kohaselt.

RAKENDUSALA
§ 1 Käesolevaid üldtingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni liikmetele ja üldtingimuste kohaldamises kokku leppinud teistele isikutele.

EKSPEDEERIMISLEPING
§ 2 Ekspedeerimislepingut kohaldatakse kauba veole ja ladustamisele ning kauba veo ja ladustamisega seotud sellistele teenustele nagu:
1) tolliformaalsuste täitmine;
2) kliendi nõustamine avalik-õiguslike kohustuste täitmisel;
3) kauba käsitlemine ja markeerimine;
4) kindlustuslepingu sõlmimine;
5) abistamine ekspordi- ja impordidokumentide vormistamisel;
6) lunatasu sissenõudmine ning kaupade eest tasumisega seotud muu abi;
7) nõustamine veo- ja turustamisvaldkonnas. Ekspedeerija võib nimetatud teenuseid osutada kas oma arvel või vahendajana.
A. Ekspedeerija vastutab kui vedaja §-de 15 – 23 kohaselt
a) kui ta veab kaupa oma veovahendiga (tegelik vedaja), või
b) kui ta on veolepingus või muul viisil võtnud endale vedaja vastutuse (lepinguline vedaja).
Ekspedeerija loetakse lepinguliseks vedajaks, kui:
1) ta on oma nimel välja andnud veodokumendi;
2) ta on oma teenust turustanud või teinud pakkumise viisil, näiteks teatanud oma veohinna, mis võimaldab eeldada, et ekspedeerija on endale võtnud vedaja vastutuse;
3)on tegemist kaupade maanteeveoga.
B. Paragrahvide 24-26 kohaselt vastutab ekspedeerija kui vahendaja sellise kaubaveo korral, mida ei ole käsitletud punktis A.
C. Ekspedeerija vastutab ka lepingu täitmisse kaasatud ja pooltest sõltumatute töövõtjate eest, kui ta:
a) vastutab vedajana punkti A kohaselt;
b) osutab teenuseid ise, kasutades selleks oma seadmeid või töötajaid, või
c) on võtnud endale kohustuse osutada teenuseid oma arvel. Käesolevaid üldtingimusi kohaldatakse nii lepingu täitmisse kaasatud isikule, kui ka ekspedeerijale, hoolimata nende vastu esitatud nõuete alustest. Ekspedeerija ja teiste lepingu täitmisse kaasatud isikute kaasvastutus on piiratud ekspedeerijale käesolevates üldtingimustes ettenähtud vastutusega. Kui ekspedeerija kohustub osutama teenuseid oma arvel, järgitakse üldist tava ning kohaldatakse üldtunnustatud nõudeid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus üldtingimustega. Alapunktides a – c sätestamata juhtudel ekspedeerija vastutab vahendajana, vastutades ainuüksi oma töötajate eest.
D. Ladustamise kohta kehtivad §-s 27 sätestatud nõuded.

KLIENT
§ 3 Käesolevates üldtingimustes nimetatakse kliendiks isikut, kes on ekspedeerijaga sõlminud lepingu või kellele on üle läinud kliendi õigused ja kohustused. Kliendi vastutus on sätestatud §-s 28.

ÜLDNÕUDED LEPINGU TÄITMINE
§ 4 Lepingupooled on kohustatud andma üksteisele lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni. Ekspedeerija kohustub võtma kauba lepingu alusel üle, hoolitsema selle eest ning vedama kaupa kliendi soovi kohaselt, kasutades selleks tavalisi veovahendeid ja tavamarsruuti. Lepingust tulenevad juhised antakse vahetult ekspedeerijale. Kui kaubaarve andmete järgi on kaup müüdud lunatasu vastu või kui saatedokumendis on märgitud väärtus, siis see ei tähenda veel seda, et ekspedeerija peab kaubaarvel märgitud summat sisse nõudma või kindlustuslepingu sõlmima.
§ 5 Ekspedeerija on kohustatud tõendama, et ta on kaitsnud kliendi huve lepingu kohaselt. Kui ekspedeerija või isik, kelle eest ta vastutab, tahtlikult kahjustab kaupa või viivitab kauba kohaletoimetamisega või tekitab kahju muul viisil, ei saa ta tugineda käesolevate üldtingimuste neile sätetele, mis vabastavad ta vastutusest või piiravad seda või panevad vastutuse teisele isikule, kui see on vastuolus §-ga 23.
§ 6 Ekspedeerija on kohustatud kauba kohale toimetama mõistliku aja jooksul (ajalubaduseta). Mõistliku aja kindlaksmääramise alus on kauba kohaletoimetamise eeldatav aeg, mille on ekspedeerija teinud teatavaks teenust turustades või lepingut sõlmides. Ekspedeerija peab kauba kohale toimetama kokkulepitud ajaks (ajalubadusega), kui: – on sõlmitud kirjalik kokkulepe tähtajaliseks veoks; – kui tähtajaline kohaletoimetamine on kirjaliku pakkumise eeltingimus, millega ekspedeerija on vastu vaidlemata nõustunud;
– tähtajaline kohaletoimetamine on ette nähtud ekspedeerija kirjalikus pakkumises, millega klient on nõustunud.
§ 7 Kui lepingut täites tekib ekspedeerijal vajadus tegutseda omapäi, teeb ta seda kliendi vastutusel ja arvel. Kui vastu võetud kauba väärtus võib väheneda või kui kaup on inimestele või nende varale või keskkonnale ohtlik ja klienti ei ole võimalik kätte saada või kui klient nõudmise korral ei vii kaupa ära, on ekspedeerijal õigus võtta tarvitusele asjakohased meetmed, näiteks müüa kaup sobival viisil. Olukorrast sõltuvalt võib ekspedeerija ilma kliendile etteteatamata kliendi arvel müüa, teha kahjutuks või hävitada kauba, mis võib muutuda väärtusetuks või mille väärtus võib oluliselt väheneda või mis on ohtlik. Ekspedeerija peab kliendile viivitamata tagastama müügist saadud raha, arvates sellest maha otstarbekohased müügi kulud. Ekspedeerija peab klienti rakendatud abinõudest võimalikult kiiresti teavitama ja nõudmise korral esitama kulutõendid ning tõendama, et ta on kliendi kulude ja riski vähendamiseks teinud kõik temast oleneva. Ekspedeerijal on õigus nõuda eelpoolnimetatud kulutuste hüvitamist.
§ 8 Ekspedeerija on kohustatud esitama nõude kolmanda isiku vastu, kui kaup on kahjustunud või kui selle kohaletoimetamisega on viivitatud või kui kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel on tekkinud muu kahju. Ekspedeerija peab sellest kliendile teatama ja tema nõusolekul võtma meetmed kahjunõude esitamiseks isikule, kes on põhjustanud kauba kahjustumise või isikule, kes selle eest vastutab. Kliendi nõudmisel on ekspedeerija kohustatud vahendama tema suhtlemist kolmanda isikuga. Kui klient seda nõuab, loovutab ekspedeerija talle need oma õigused ja nõuded, mis tal võivad olla kolmanda isikuga sõlmitud lepingu kohaselt.
§ 9 Ekspedeerija pakkumise aluseks on talle lepingu täitmiseks esitatud andmed või lepingu sõlmimise tavalised asjaolud. Kui asjaoludest ei selgu muud, on ekspedeerijal õigus eeldada, et talle veoks antud kaup on selliste omadustega ning kaalu ja mahuga, mis on seda liiki kauba puhul tavapärane. Ekspedeerija nõudmisel on klient kohustatud talle tegema ettemaksu lepingu täitmiseks vajalike kulutuste katteks, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 10 Olenemata sellest, kas kliendil on lisaks ekspedeerijale ka müügi- või veolepingutest tulenevaid maksekohustusi kolmandate isikute ees, on ta kohustatud ekspedeerija nõudmisel ja asjakohaste dokumentide esitamise korral tasuma ekspedeerijale lepingu järgselt makstava summa (näiteks töötasu ettemaks ja hüvitis tehtud kulutuste eest). Kui ei ole kokku lepitud teisiti, on ekspedeerijal õigus saada veo- ning muud tasu, kuigi kaupa ei ole veel kokku lepitud korras ja seisundis veoks üle antud ja seetõttu ei ole lepingut võimalik täielikult või osaliselt täita. Tasust arvatakse maha summa, mida ekspedeerija on säästnud või oleks võinud lepingu täitmata jätmise korral säästa. Olenemata sellest, et ekspedeerija on andnud kliendile õiguse viivitada maksmisega kuni kauba sihtpunkti toimetamiseni, on klient kohustatud nõudmise korral tasuma ekspedeerijale makstava summa juhul, kui ekspedeerijast sõltumatute asjaolude tõttu ei ole lepingut võimalik kokkulepitud viisil täita eeldusel, et täitmata jätmisega ei kaasne ekspedeerija vastutus käesolevate üldtingimuste alusel.
§ 11 Ekspedeerijal on õigus saada eritasu teenuste eest, mida ta osutab lisaks lepingus ettenähtud teenustele või teenustele, millised tulenevad tavalisest ekspedeerija lepingust. Eritasu määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest, mida rakendatakse lepingujärgsete teenuste eest tasumisel. Ekspedeerijal on õigus saada hüvitist dokumenteeritud kulutuste eest ja nende kulude eest, mida tuleb teha peale lepingus ettenähtud või tavalisest ekspedeerija lepingust tulenevatele kulutuste ja mille eest ei ole ettemaksu tasutud.
§ 12 Kui ekspedeerija on kohustatud tasuma tema poolt vahendatavate teenuste eest lisaarveid, on klient kohustatud need asjakohaste dokumentide alusel hüvitama, kui ekspedeerija seda nõuab. Ekspedeerija on kohustatud jälgima ja võimaluse korral kliendiga kooskõlastama vahendatud teenuste ja nõutavate summade lepingu piiridesse jäämist. Võimaluse korral teeb ekspedeerija enne nimetatud makse tegemist maksusumma kliendile teatavaks.
§ 13 Kui lepingu täitmine katkeb ekspedeerijast sõltumatu asjaolu tõttu, on tal õigus esitada asjakohased dokumendid ning nõuda kulutuste hüvitamist ja tehtud töö eest tasu.

PANDIÕIGUS JNE.
§ 14 Ekspedeerijal on õigus tema kontrolli all olevat kliendi kaupa pandiga (Pandiõigusega) koormata kliendilt saadavate maksete, tasude, ladustamiskulude ning kõigi muude summade tagamiseks, mille klient peab talle §-s 2 nimetatud lepingu kohaselt maksma. Kui kaup läheb kaotsi või hävib, on ekspedeerijal õigus rahuldada oma nõue kindlustusandja või vedaja või muu isiku poolt makstavast hüvitisest. Kui ekspedeerijale ei ole makstavat summat tähtajal tasutud, on tal õigus korraldada sobival viisil sellise hulga kaupade müük, millest saadav raha katab talle nii tasuna kui ka kulutuste eest võlgnetava summa. Ekspedeerija teeb kliendile võimaluse korral kauba müümiseks tarvitusele võetavad abinõud võimalikult aegsasti teatavaks.

ERINÕUDED EKSPEDEERIJA VASTUTUS VEDAJANA
§ 15 Paragrahvide 16-23 kohaselt vastutab ekspedeerija vedajana kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise ja kauba kahjustumise eest kauba veoks ülevõtmise ja kohaletoimetamise vahelisel ajal ning kohaletoimetamisega viivitamise eest. Kui ekspedeerija on teinud kauba kohaletoimetamise asjaomasele isikule teatavaks või on edastanud selleks kirjaliku teate kliendi määratud aadressil, lõpeb vedaja vastutus teate edastamisest arvates viieteistkümne (15) päeva pärast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist vastutab kauba eest ekspedeerija kas lepingu alusel või järgides §-s 5 ettenähtud kliendi huvide kaitsmise kohustust.
§ 16 Ekspedeerija ei vastuta juhul, kui kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise, kauba kahjustumise või kauba kohaletoimetamisega viivitamise on põhjustanud:
a) kliendi eksimus või hooletus;
b) klient või tema nimel tegutsev isik, kes on kaupa peale või maha laadinud või muul viisil käsitsenud;
c) kauba omadustest tulenev kahjustumine, näiteks purunemine, lekkimine, iseeneslik süttimine, riknemine, roostetamine, käärimine, aurustumine või hävimine külma-, kuuma- või niiskustundlikkuse tõttu;
d) pakendi puudumine või puudulik pakend;
e) vale või mittetäielik aadress või kauba markeering;
f) kauba kohta antud ekslik või vähene teave;
g) asjaolud, mida ekspedeerija ei saanud vältida ja mille tagajärgi ta oli võimetu ära hoidma. Sõltumata punktides a-f sätestatust vastutab ekspedeerija kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise, kauba kahjustumise või kauba kohaletoimetamisega viivitamise tõttu tekkinud selle kahju ulatuses, mis on tekkinud tema eksimuse või hooletuse tagajärjel või mille tekkimisele ta on kaasa aidanud. Hinnates ekspedeerija vastutuse määra punktide b, d, ja e järgi tuleb arvestada, kas ekspedeerija on asjaolude teadmisest olenemata heaks kiitnud või jätnud vaidlustamata abinõud, mida klient on kauba säilimiseks rakendanud. Ekspedeerija ei vastuta raha ja väärtpaberite ega muude väärtasjade eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 17 Kauba kaotsimineku või kauba väärtuse vähenemise eest makstavat hüvitist arvutatakse kaubaarves märgitud väärtuse alusel, kui ei tõendata, et kauba turuväärtus või kauba ülevõtmise ajal ja kohas sama liiki ja tüüpi kauba väärtus erines kaubaarves märgitud väärtusest. Hüvitist ei maksta antiik- ja tundeväärtuse ega muu erilise väärtuse eest. Peale eespool nimetatu hüvitatakse ka kaotsiläinud kauba veoraha, tollimaksud ja muud veoga seonduvad kulud. Ekspedeerija ei ole peale eespool nimetatu kohustatud maksma muud hüvitist näiteks saamata jäänud tulu, turukaotuse või muu kahju eest.
§ 18 Kauba kahjustumise korral hüvitatakse kauba väärtuse vähenemine. Hüvitussumma saadakse, kui § 17 lõike 1 kohaselt hinnatud kauba väärtust vähendatakse protsendi võrra, mille võrra kauba väärtus on kahjustumise tõttu vähenenud. Samas ulatuses hüvitatakse ka § 17 lõike 2 esimeses lauses nimetatud kulutused. Ekspedeerija ei ole kohustatud hüvitama muud kahju.
§ 19 Kui ekspedeerija on täielikult hüvitanud kauba väärtuse, võib ta soovi korral kauba omandiõiguse üle võtta.
§ 20 Kauba kohaletoimetamisega viivitamine
A. Kui kaup toimetatakse kohale pärast § 6 lõikes 1 ettenähtud tähtaega, on ekspedeerija kohustatud kliendile hüvitama need otsesed ja põhjendatud kulud, mida lepingu sõlmimise ajal võis viivitamise tagajärgedena ette näha. Hüvitatav summa ei või ületada lepingus ettenähtud veoraha või muud hüvitist.
B. Kui ajalubadus kauba kohaletoimetamiseks on § 6 lõige 2 kohaselt kokku lepitud ja veoaeg on ületatud, peab ekspedeerija kliendile veoraha või muu veoga seotud hüvitise välja maksma, kui
ei ole kokku lepitud teisiti. Hüvitist ei pea maksma, kui viivitamise põhjustasid asjaolud, millised olid ekspedeerija kontrolli alt väljas. Kliendi kahjusumma võrdsustatakse veorahaga, kuni ei suudeta näidata, et kahjusumma on väiksem. Kui kahjusumma on veorahast väiksem, hüvitatakse vaid tegeliku kahju ulatuses. Viivitamise korral makstav hüvitussumma ei või ületada veoraha suurust.
§ 21 Kauba kohaletoimetamisega viivitamise muutumine kauba kaotsiminekuks Kliendil on õigus nõuda kaupade kaotsimineku eest hüvitist, kui kaupu ei ole üle antud – rahvusvahelise maanteeveo korral alates kokkulepitud veotähtaja möödumisest 30 päeva jooksul või juhul, kui tähtajas ei ole eraldi kokku lepitud, siis alates kauba veoks ülevõtmisest 60 päeva jooksul, – muu veo korral 60 päeva jooksul ajast, mil kaubad oleksid pidanud saabuma. Kliendil ei ole õigust saada kauba täielikule kaotsiminekule vastavat hüvitist, kui ekspedeerija eespool nimetatud tähtaegadel tõendab, et kaup ei ole kaotsi läinud ja et selle saab üle anda mõistliku aja jooksul.
§ 22 Ekspedeerija vastutus kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise ja kauba kahjustumise korral piirdub 8,33 SDR-ga sellise kauba iga brutokilogrammi kohta, mille võrra kaup on kaotsi läinud, väärtus vähenenud või kahjustunud.
§ 23 Kui ekspedeerija ja klient on eraldi kokku leppinud teatavat liiki veovahendi kasutamises või kui on tõendatud, et kaup on läinud kaotsi, kauba väärtus on vähenenud, kaup on kahjustunud või on selle kohaletoimetamisega viivitatud teatavat liiki veovahendiga vedades, vastutab ekspedeerija käesolevates üldtingimustes sätestatu asemel sellise veovahendi kohta kehtivate seaduste ja üldtunnustatud veonõuete kohaselt ulatuses, milles need erinevad § 5 lõikes 2 või §-des 15-22 sätestatust.

EKSPEDEERIJA VASTUTUS VAHENDAJANA
§ 24 Ekspedeerija vastutab kauba kahjustumise eest, mille põhjus on hooletu suhtumine lepingu täitmisse. Ekspedeerija peab tõendama, et ta on lepingut täites nõutava hoolikusega järginud kliendi huve. Ekspedeerija ei vastuta kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse eest kauba veol, peale- ja mahalaadimisel, üleandmisel, tollimisel, ladustamisel, raha sissenõudmisel või muude ekspedeerija vahendatavate teenuste osutamisel eeldusel, et ekspedeerija tõendab oma piisavat hoolikust kolmanda isiku valimisel. Ekspedeerija ei vastuta raha, väärtpaberite ega muude väärtasjade eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 25 Kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise, kauba kahjustumise ja kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest hüvitist arvutades lähtutakse §-des 17-19 ja § 20 A sätestatust.
§ 26 Ekspedeerija vastutus vahendajana jne on piiratud 50 000 SDR-iga iga lepingu kohta eeldusel, et ekspedeerija poolt makstav hüvitis ei või ületada:
a) kauba kohaletoimetamisega viivitamise korral eelnevalt lepingus kokkulepitud veorahale või muule hüvitisele vastavat summat;
b) kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise või kauba kahjustumise korral 8,33 SDR-i kaotsiläinud, vähenenud väärtusega või kahjustunud kauba iga brutokilogrammi kohta.

LADUSTAMINE
§ 27
A. Kauba ladustamisel seoses veoga, kus ekspedeerijal on vedaja vastutus, vastutab ta ladustatud kaupade eest veo lõpetamisest alates viieteistkümne päeva jooksul §-de 15 – 23 kohaselt.
B. Ekspedeerija vahendatava ladustamisteenuse suhtes kohaldatakse §-de 24-26 sätteid.
C. Muudel ladustamisjuhtudel vastutab ekspedeerija ka lepingu täitmisse kaasatud isikute eest. Ladustamise kohta kohaldatakse järgmisi lisanõudeid: 1. Ekspedeerija peab kontrollima vastuvõetavaid tervikpakendeid ja andma nende vastuvõtmise kohta allkirja, kandmata vastutust pakendite sisu ja varjatud kahjustuste eest. Kliendi nõudmisel ja kulul peab ekspedeerija tegema laoseisu inventuuri. Kui tervikpakend puruneb pärast vastuvõtmist, peab ekspedeerija klienti viivitamata teavitama igast puudusest või kahjustusest, mida ta on märganud või oleks pidanud märkama. Ekspedeerija peab hoolitsema kauba kontrollimise eest selle üleandmisel.
2. Kui klient ei ole kauba ladustamise kohta juhiseid andnud, võib ladustamisvõimaluse leida ekspedeerija, eeldusel, et ta näitab valikut tehes üles piisavat hoolikust.
3. Kui kliendi kirjalikud juhised ei näe ette teisiti, peab ekspedeerija oma nimel ja kliendi arvel sõlmima kindlustuslepingu tule- ja veeohu ning murdvarguse vastu, võttes aluseks kauba kaubaarvel märgitud väärtuse ladustamise alguses ja lisades sellele 10 protsenti. Kui eelpoolnimetatud kindlustus ei kata kaupa täielikult või kui kaubad on kindlustamata ja selle kaotsimineku, väärtuse vähenemise või kahjustumise põhjuseks on ekspedeerija eksimus või hooletus, vastutab ekspedeerija §-de 17-19 ja §-i 22 kohaselt. Samast juhtumist tingitud kahju korral on ekspedeerija koguvastutus piiratud 500 000 SDR-iga. Ekspedeerija vastutab kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest §-de 20 ja 21 järgi.
4. Kui ilmneb, et ladustatud kaup võib oma omaduste poolest olla ohtlik varale või inimestele, on klient või ekspedeerija kohustatud kauba ära viima.
5. Klient peab ekspedeerijale hiljemalt ladustamise alguseks teatama aadressi, kuhu tuleb saata teated kauba kohta ja kust saab juhiseid ning ta on kohustatud ekspedeerijale viivitamata teatama aadressi muutumise.

KLIENDI VASTUTUS
§ 28 Klient on kohustatud ära hoidma ekspedeerijale tekkiva võimaliku rahalise või esemelise kahju, mille on põhjustanud asjaolu, et:
a) kauba kohta esitatud andmed on ebaõiged, ebaselged või puudulikud;
b) klient on kauba puudulikult pakendanud, markeerinud, deklareerinud, jätnud pakendamata või sellest, et klient on kauba puudulikult peale laadinud või paigutanud;
c) kaubal on sellised kahjustusi esilekutsuvad omadused, mida ekspedeerija ei saanud ette näha;
d) ekspedeerija on kliendi eksimuse või hooletuse tõttu olnud kohustatud tasuma tolli- või muid ametlikke makseid, trahve või andma tagatisi.
Kliendi vastutuse määra punktide a ja b järgi hinnates tuleb arvestada, kas ekspedeerija on asjaolude teadmisest olenemata heaks kiitnud või jätnud vaidlustamata abinõud, mida klient on kauba säilitamiseks rakendanud. Kui kauba merevedudel on ekspedeerija prahtijana kohustatud kliendi kauba eest maksma lastivedajale avariimaksu või kui talle esitavad sellekohaseid nõudmisi kolmandad isikud, on klient kohustatud ära hoidma ekspedeerijale sellest tekkida võivad kulutused ja kahjud.

NÕUETE ESITAMINE JA VAIDLUSED NÕUETE ESITAMINE
§ 29 Ekspedeerijale nõuete esitamisega ei tohi põhjendamatult viivitada. Kauba ilmse kahjustumise või vähenemise korral tuleb nõue esitada kohe kauba vastuvõtmisel. Kui nõue esitatakse hiljem, kui kauba vastuvõtmisest alates seitsme päeva jooksul, tuleb ekspedeerija vastu nõude esitanud isikul tõendada, et kaup oli kahjustunud või vähenenud enne kauba vastuvõtmist. Kui nõude esitaja seda tõendada ei suuda, loetakse kaubad üleantuks laitmatus seisukorras. Muud nõuded, kui kauba kahjustumise, vähenemise või kaotsimineku korral esitatavad, tuleb esitada neljateistkümne päeva jooksul alates päevast, mil klient sai teada või oleks pidanud teada saama ekspedeerija vastutuse aluseks olevatest asjaoludest. Kui sellist nõuet ei ole esitatud, on klient oma nõudeõiguse kaotanud. Kui klient ja ekspedeerija on kokku leppinud teatavat liiki veovahendi kasutamises, siis kehtivad selle suhtes kohaldatavad seadused ja üldtunnustatud nõuded ulatuses, milles need erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

AEGUMINE
§ 30 Ekspedeerija vastu tuleb hagi esitada nõudeõiguse tekkimisest alates ühe aasta jooksul, vastasel korral nõudeõigus aegub. Aegumistähtaeg algab:
a) kauba vähenemise või kauba kahjustumise korral – kauba saajale üleandmise päevast;
b) kauba kohaletoimetamisega viivitamise, kauba kaotsimineku või muud liiki kahju korral – ajast, mil eelduste kohaselt oleks pidanud viivitamine, kaotsiminek või muu kahju ilmnema. Aegumistähtaega kohaldatakse, kui ekspedeerija tegevuskoht on Eestis. Kui klient ja ekspedeerija on kokku leppinud teatavat liiki veovahendi kasutamises, siis kehtivad selle suhtes kohaldatavad seadused ja üldtunnustatud veonõuded ulatuses, milles need erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

KOHTUALLUVUS
§ 31 Ekspedeerija ja kliendi vaheline vaidlus, mille väärtus ei ületa 500 000 krooni või vaidlus, mis tekib kliendiga, kes on sõlminud lepingu peamiselt erahuvides, lahendatakse Eesti kohtus, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vaidlus, mille väärtus ületab 500 000 krooni, lahendatakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus Tallinnas.

Tarneklauslid (Incoterms)

Incoterms on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Kokku on erinevaid tarneklausleid kolmteist, need kirjeldavad täpselt, milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel e. müüja uksest ostja ukseni. Siin kirjeldame maanteetranspordis enim kasutatavaid tarneklausleid;

EXW – Ex Works – Hangitud tehasest – Müüja seisukohalt miinimumklausel, mis paneb peaaegu kõik kohustused ostjale. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse müüja oma ruumides, näiteks tehases, laos, kokkulepitud päeval. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.

FCA – Free Carrier – Franko vedaja – Müüja täidab oma tarnekohustuse, kui toimetab kauba ostja poolt näidatud kaubavedaja valve alla. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud kohas loovutatud esimesele kaubavedajale. Müüja maksab ekspordiformaalsused, ostja eksporditerminalimaksu. Kui müüja maksab eksporditerminalimaksu, tuleb klausel formuleerida järgmiselt: Free Carrier Loaded. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.

CPT – Carriage Paid To – Vedu makstud kuni – Müüjal tuleb sõlmida veoleping sihtkohta, aga risk läheb ostjale, kui müüja annab kauba üle vedajale. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud ja veo kuni nimetatud sihtkohani. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.

CIP – Carriage and Insurance Paid To – Vedu ja kindlustus makstud kuni – Müüja peab kindlustama kauba ostja arvel klauslis mainitud sihtkohani. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud, veokindlustuse ja veo sihtkohani. Kasutakse kõikide transpordiliikide puhul.

DDU – Delivered Duty Unpaid – Tarnitud toll – Müüja kohustuseks on tarnida kaup klauslis mainitud sihtkohta. Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest ,välja arvatud impordideklaratsioon, toll ja tollimiskulud.
tasumata Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollimata antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas ekspordiriigis. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.

DDP – Delivered Duty Paid – Tarnitud toll tasutud – Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest, kuni on kauba nimetatud sihtkohani ostjale tarninud. Müüja vastutab ka impordiformaalsuste, tollide ja maksude eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollituna antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas impordiriigis. Müüja vastutab impordi eeldatavate tollimaksude ja muude ametlike maksude eest. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.

Tellides kauba transporti on kliendil kasulik teada, millise hüvituse ta saab juhul kui juhtub halvim, kaup läheb kaduma või saab kahjustatud.
Kauba transpordil tekkinud kauba kahju puhul on kauba omanikul nõudeõigus vedaja vastu. Vedaja vastutuse eest ei pea klient (kauba omanik) eraldi maksma. Vedaja vastutuskindlustuse puhul tuleb teada järgmist:
– maanteetranspordis on vedaja vastutus piiratud maksimaalselt 8,33 SDR ehk umbes 9 EUR kauba bruto kg kohta (CMR kindlustus)
– kauba kadumisel või kahjustumisel kohaliku transpordi protsessi käigus on vedaja vastutus sätestatud vastava maa seadusandlusega
– vastutuskindlustus nagu iga teine kindlustus hüvitab kahju reaalkaalu alusel, seega mitte võimaliku mahukaalu alusel.
Tuleb meeles pidada, et lisaks hüvitiste määrade piirangutele hõlmab vedaja vastutus ainult vedaja süü tõttu tekkinud kahjusid, vedaja ei jää kahju tekkimises vastutavaks, kui kahju tekkis asjaoludel, mida vedaja ei saanud vältida.
Kui Teie kauba väärtus ületab vedaja vastutuse piirmäärasid ja kui Te soovite kindlust ka juhuks kui vedaja kauba kahju eest ei vastuta või tema vastutus ei ole piisav, siis soovitame Teil tellida kaubale eraldi  veosekindlustuse kõikide riskide vastu.

Reeglina mahutavad meie kasutatavad külmikhaagised 33 EUR või 26 FIN alusekohta kaupa brutokaaluga 22800 kilo. Sõltuvalt haagise kõrgusest on kogu kaubamahutavus 82-85 kuupmeetrit. Allpool olevas tabelis on väljatoonud peamised transpordis kasutatvad ühikud koos nende väärtustega kaubaruumi suhtes.

Kogus    Ühik     Kaal     LDM     Pikkus    Laius     Kõrgus

1              EUR     690      0.4         1.2          0.8         2.3

1              FIN      870       0.5         1.2          1             2.3

1              LDM    1740       1           1             2.4          2.3